fbpx

5.2: Impucuko YamaSulumane - Izindinganiso Zomphakathi

UMuhammad(ukuthula makube kuyena) wakhuthaza abantu ukuthi bathandane

UMuhammad wathi: “Ngifunga ngoNkulunkulu ukuthi anizukholwa ngokweqiniso kuYe ngaphandle kokuthi nithandane. Ngizokutshela okuthile, uma ukwenzile nizothandana. Bingelelanani njalo futhi nikwenze umkhuba ovamile.”

(Ilandiswa nguMuslim 54)

Futhi wathi: "Akekho oyoba yikholwa elihle ngaphandle kokuba efisela abafowabo lokho akuthanda yena."

(Ilandiswa nguMuslim 269)

Wabuye wathi: “Noma ubani osiza ikholwa ukuba linqobe ubunzima, uNkulunkulu uyomsiza anqobe ubunzima ngoSuku Lokwahlulela, futhi uNkulunkulu uyohlale esiza umuntu inqobo nje uma esiza abanye. (1)

(Ilandiswa nguMuslim)

Ukubingelela abantu kuwumlayezo wokuthula

Muhammad(ukuthula makube kuyena) wathi:

"Ungalokothi uthathele phansi noma yisiphi isenzo somusa, noma ngabe uhlangana nabanye nobuso obukhanyayo (obumomothekayo)." (2)

Wathi:

"Obingelela abanye kuqala usondelene noNkulunkulu kunabanye." (3)

Kwesinye isenzakalo wathi kothile owambuza ngendlela enhle yokusebenzelana nabantu: “Nikela abantu ukudla
nibingelele enimaziyo nongamaziyo. (4)

(Ilandiswa nguMuslim 2626)

UMuhammad(ukuthula makube kuyena) wayejwayele ukubingelela abantu ngokufudumele

Ngokusho kokulandisa okuyiqiniso, uMuhammad(ukuthula makube kuyena) wayejwayele ukuhlangana nabantu ngobuso obukhanyayo futhi lapho exhawula abanye, wayengakaze asidedele isandla sakhe ngaphambi kwalowo omunye umuntu. 

UMuhammad(ukuthula makube kuyena) wayenamancoko amahle

Wayengumuntu ojabule kakhulu futhi onethemba. Abantu ababesebenzisana naye babemchaza njengomuntu othandekayo futhi ngasikhathi sinye wayehlonishwa futhi ehlonishwa. Izikhathi eziningana ubencokola nabangane bakhe namalungu omndeni wakhe. 

Ngesikhathi sikaMuhammad, ukugijima (njengokugijima) kwakuwumsebenzi ojwayelekile wokuzijabulisa. Kwalandiswa ukuthi uMuhammad wabonakala izikhathi eziningana egijima nomkakhe (Abu Dawoud, 2/334, 2578. Ibn-Majeh, 3/149, 1979).

Wayencokola nezalukazi

Kwalandiswa ukuthi isalukazi samcela ukuba asithandazele ukuze singene epharadesi likaNkulunkulu.

UMuhammad(ukuthula makube kuyena) waphendula ngokungananazi: “Azikho izalukazi ePharadesi likaNkulunkulu.”

Akakuzwanga kahle akusho wadideka.

Kodwa ngokushesha wachaza: “Uyoba mushauma esengena ePharadesi” (futhi bonke abantu bayoba).

Amahlaya aphezulu nabangane bakhe

Ngesinye isikhathi, uMuhammad wabona umuntu owayenamehlo abuhlungu ogama lakhe linguSuhayb (owayeyiRoma Muslim), ebukeka edabukile futhi edla i-Date elivuthiwe. U-Muhammad(ukuthula makube kuyena) wayefuna ukwenza amahlaya naye ukuze amjabulele ngakho wathi kuye: "Kwenzeka kanjani ukuthi udle i-Date futhi iso lakho lesokunxele libuhlungu?" USuhayb wabona ukuthi uMuhammad(ukuthula makube kuyena) wayencokola naye ngakho waphendula: “Ungakhathazeki ngiwudla kwesokudla somlomo wami (uhlangothi lapho iso langakwesokudla lalizwakala khona).” 

(Al-Hakim, 4/411, 8357. Ibn-Majeh 4/500, 3443)

U-Anas Bin Malek walandisa ukuthi indoda ethile yeza kuMuhammad(ukuthula makube kuyena) yamcela ukuba amgibelise ikamela. UMuhammad wathi: "Ngizogibelisa ingane yekamela lensikazi". Indoda yaphendula: “Ngizokwenzenjani ngomntwana wekamela?” Khona-ke uMuhammad(ukuthula makube kuyena) wathi: "Akuwona wonke amakamela abantwana bamakameli ensikazi?" (5)

UMuhammad(ukuthula makube kuyena) wayebanakekela futhi ebathanda abantwana

Muhammad(ukuthula makube kuyena) unaka izingane. Wayebabingelela edlala nabo. Ngesinye isikhathi u-Muhammad(ukuthula makube kuyena) wabona umfanyana owayedabukile ngenxa yokuthi inyoni yakhe encane yafa. Nakuba u-Muhammad wayeya kwenye indawo, wachitha isikhathi esithile nomfanyana ukuze amjabulise futhi akhulule ukudabuka kwakhe. (6) (Sahih Al-Bukhari, 8/30, 6129. AmaSulumane 6/176, 2150)

UMuhammad(ukuthula makube kuyena) wayevame ukucela abazali ukuthi baveze uthando lwabo ezinganeni zabo ngokuzicabyza nangokuzanga futhi babe nobulungiswa kuzo zonke izingane zabo.

UMuhammad(ukuthula makube kuyena) uchaze ubaba ongakaze acabuze ingane yakhe njengomuntu ongenawo umusa enhliziyweni yakhe.

UMuhammad(ukuthula makube kuyena) wayebathanda omakhelwane bakhe

UMuhammad(ukuthula makube kuyena) wayenomakhelwane ongumJuda owayengayemukeli inkolo yamaSulumane futhi engenamusa kuye. Lapho umakhelwane ongumJuda egula, uMuhammad(ukuthula makube kuyena) wamvakashela kwakhe, okwathambisa inhliziyo yomakhelwane wakhe. Futhi, uMuhammad(ukuthula makube kuyena) wavakashela umfana ongumJuda ekhaya lakhe ngenkathi egula ngoba umfana wayesebenze isikhathi esithile njengomsizi noma isisebenzi sikaMuhammad(ukuthula makube kuyena). (Sahih Al-Bukhari, 2/94, 1356)

UMuhammad(ukuthula makube kuyena) wagcizelela umusa komakhelwane

U-Muhammad(ukuthula makube kuyena) watshela abangane bakhe ukuthi ingelosi enkulu uGabriel yayivame ukumcela ukuthi aphathe kahle omakhelwane bakhe. (7) UMuhammad(ukuthula makube kuyena) wathi noma ubani okholelwa kuNkulunkulu nasoSuku Lokwahlulela kufanele abe nomusa komakhelwane bakhe. (Sahih Al-Bukhari, 8/10, 6015)

Ngesinye isikhathi wathi kumngane wakhe okuthiwa u-Abu-Tharr:

“Uma upheka isobho, lipheke ngamanzi engeziwe (okungukuthi, linyuse inani lalo) ukuze lanele ukunikeza omakhelwane bakho.” 

(Sahih Muslim, 8/37, 2625)

UMuhammad(ukuthula makube kuyena) waqeda ukuziphatha okubi komphakathi

Washo kaningi ukuthi abantu abanesimilo esihle yibo abazosondelana kakhulu naye ngoSuku Lokwahlulela futhi abathandwe kakhulu nguye. Wabuye wathi:

“Ningazondi futhi ningamonelani futhi nibe izelamani. (8)

Okholwa kuNkulunkulu akathuki noma athuke noma asebenzise inhlamba.” (9)

Akukho ukugconwa noma ukuhlambalaza

“O makholwa, musani ukubukelana phansi (noma ukuhlekisa noma ukuhlekisana) noma ngabe amadoda ahlekise ngabesilisa noma abesifazane bahlekise ngabesifazane, laba bangaba ngcono kunangaphambili. "Musani ukuklolodelana futhi ningathukelani omunye nomunye futhi noma ngubani owenza kanjalo futhi angaphenduki ku-Allah ungumenzi wobubi ngempela." 

IQuran, 49:11

Akukho mbono omubi, izinsolo ezimbi, ukuhlola nokuhleba

“O makholwa gwema izinsolo eziningi, ngoba okunye ukusola kuyisono esibi kakhulu futhi ningahlolani, futhi ningahlebi omunye komunye. Ukhona yini kini othanda ukudla inyama yomfowabo ofileyo na? Ubungazonda. Ngakho-ke yesabani uAllah (uAllah), Yena Uthethelelayo Onesihawu.” 

Quran, 49:12

Ungadlulisi izindaba ezingalungile

“O makholwa, uma umenzi wesono enilethela izindaba (ezidinga ukuthatha isinyathelo ngakho-ke niziqinisekise kahle ngaphambi kokuba nikholwe futhi nenze ngazo, ukuze ningalimazi abantu ngokungazi bese nizisola ngalokho enikwenzile. .” 

Quran, 49:6

Ukwengeza inani nge-etiquette

UMuhammad(ukuthula makube kuyena) wayenakekele isimilo sokuziphatha. Ufundise abangane bakhe ukuthi isimilo siyingxenye yesibonelo sakhe nendlela yakhe yokuphila (iSunnah). Ngaphezu kwalokho, amavesi amaningi e-Quran anxusa ubumnene nemikhuba emihle. UMuhammad(ukuthula makube kuyena) wakhombisa ukuthi izingelosi ziyacasulwa yilokho okucasula abantu (isib. Amazwi amakhulu, iphunga elibi, njll.) La maphuzu alandelayo afingqa eminye yemikhuba yokuziphatha yamaSulumane:

  • Ungakhulumi kakhulu futhi ungahambi ngempakamo. 
  • Kunconywa ukuthi uvakashele abantu abagulayo kodwa ungahlali isikhathi eside uma uvakashele umuntu ogulayo, mnike isikhathi sokuphumula. 
  • Umuntu kufanele abe nephunga elimnandi lapho eza e-mosque. 
  • Labo abadle u-garlic noma u-anyanisi akufanele beze e-mosque, ukuze bangaphazamisi abanye nganoma yiliphi iphunga elibi noma isenzo (isib. 
  • Yiba wusizo futhi unikeze abanye indawo ezindaweni zebandla lapho kunzima khona ukuthola indawo esingenamuntu.
  • Biza abanye ngamagama neziteketiso abazithandayo. Unganikezi abantu iziteketiso abangazithandi.
  • Beka isandla emlonyeni lapho uzamula futhi ubusise abanye lapho bethimula. 
  • Lapho ekhuluma nabanye, umuntu kufanele asebenzise amagama amukelekile amukelekile kakhulu kubo ngendlela abawathanda ngayo. Igama elihle liwuhlobo lwesisa(charity) e-Islam. 
  • Khuluma ngomusa nabazali bakho futhi ungabathethisi ebusweni, ungalokothi usho igama elibi ngisho nokuthi “nnx noma mxm” . 
  • Izingane kufanele njalo zingqongqoze emnyango futhi zicele imvume yokungena, ngaphambi kokungena ekamelweni labazali bazo ngezikhathi ezithile phakathi nosuku. 
  • Uma upha abanye amanzi, ube ngowokugcina ukuphuza (indlela yokuziphatha ekhethwayo). 
  • Uma umenywe esidlweni sakusihlwa noma edilini, yidla ezitsheni eziseduze nawe futhi ucabangele abanye. 
  • Ungaphefumuli enkomishini yamanzi ngenkathi uphuza kuwo.
  • Yehlisa iso lakho, ungagqolozeli abantu besifazane noma abantu abadlulayo.

UMuhammad(ukuthula makube kuyena) ubonakale egoba amadolo ukuze umkakhe uSafiya amsize agibele ikamela kuqala ngokunyathela ethangeni lakhe.

(Ilandiswa ngu-Anas bin Malik – Bukhaariy – 9/20)

UMuhammad(ukuthula makube kuyena) wayevame ukuhlonipha imibono yabanye

Noma nini lapho enikeza abalandeli bakhe imiyalo eqondwa noma ebonwa ngezindlela ezimbili ezihlukene, wayevame ukwamukela zombili izindlela inqobo nje uma zombili zifeza inhloso edingekayo ngendlela esemthethweni.

Empini ka-That Al-Salassel, ukhomanda wamaMuslim u-Amr Bin Al-Aass wagxekwa ngokuhola umkhuleko ngaphandle kokwenza i-ghusul nokugeza (wayesesimweni sokungcola komoya). UMuhammad(ukuthula makube kuyena) walalela ukulungisiswa kwakhe futhi wakwamukela. U-Amr watshela uMuhammad(ukuthula makube kuyena) ukuthi kwakumakhaza ngalobo busuku futhi uma egeza umzimba wakhe, angagula futhi angakwazi ukuhola iqembu lakhe.

(Al-Hakim, 1/177, 634. Abu-Dawoud 1/132, 334)

U-Anas Bin Malik uthe wayesiza uMuhammad(ukuthula makube kuyena) iminyaka eyishumi futhi akazange abuzwe uMuhammad(ukuthula makube kuyena) ukuthi “ukwenzeleni lokhu futhi kungani ungakwenzanga lokho”.

U-Al-Tirmidhi, 3351

UMuhammad(ukuthula makube kuyena) ukhuthaze ukubonisana kanye nentando yeningi (Shura)

UMuhammad(ukuthula makube kuyena) wayehlale ethintana nabangane bakhe kanye nomkakhe. Weluleka abalandeli bakhe ukuba babe nomgomo futhi basebenzise ukucabanga okuhluzekile. Wabanikeza amandla futhi wababandakanya ekuthathweni kwezinqumo.

Ngenkathi izinduna zaseMeccan, kanye nezinye izizwe zama-Arabhu, behlela ukuhlasela iMadinah, umSulumane wasePheresiya wethula isiphakamiso sokumba umsele ohlangothini olusenyakatho lweMadinah.

Nakuba lowo kwakuwumqondo wangaphandle owawungakaze usetshenziswe ngaphambili e-Arabia futhi wabekwa phambili ngumuntu ovamile, uMuhammad(ukuthula makube kuyena) wakubheka njengokubalulekile futhi wavunyelwa iningi lamaMuslim. Bamba umsele 5.5 km ubude x 4.6 m ububanzi.

Igama elithi Muhammad ngesi-Arabhu liklanywe ngendlela yobuciko. Ngokuzithoba kweciko uFarid Al-Ali.

Kwesinye isenzakalo, (impi kaBadr) umuntu ojwayelekile (umuntu ojwayelekile) watshela uMuhammad(ukuthula makube kuyena): “O Mprofethi, uma ukukhetha kwakho ukukhempa kule ndawo kungagqugquzelwanga isambulo esivela kuNkulunkulu, ngingaphakamisa ukuthi siye kwenye indawo?”

Umuntu wabeka izizathu zesiphakamiso sakhe futhi ngemuva kokubonisana, uMuhammad(ukuthula makube kuyena) wasemukela leso siphakamiso ngokufanayo nabangane bakhe; bathuthela kwenye indawo.

Hlonipha abantu bezinye izinkolo

UMuhammad(ukuthula makube kuyena) ugqugquzele abalandeli bakhe ukuthi babe nobungane futhi babonakale kubantu bezinye izinkolo ngenkathi begcina ubuntu obuzimayo nokuqonda okucacile ngenkolo yabo yamaSulumane.

U-Muhammad(ukuthula makube kuyena) wabonisa ukuthi wayebahlonipha kangakanani abantu kungakhathaliseki ukuthi banokholo olunjani izikhathi eziningana. 

Kulandiswa ukuthi wasukuma ekhombisa inhlonipho emngcwabeni bethwele ibhokisi lendoda engumJuda eyadlula yena nabangane bakhe. U-Muhammad(ukuthula makube kuyena) waphendula umngane owayezibuza ukuthi kungani u-Muhammad(ukuthula makube kuyena) emele isidumbu esithwetshiwe: "Ungumuntu" (kungakhathaliseki uhlanga lwakhe, ukholo kanye nesigaba senhlalo).

(Sahih Al-Bukhari, 2/85, 1312. Sahih Muslim, 3/58, 961)

Inkhulumomphendvulwano yenkolo kanye nokuphilisana ngokuthula nabantu bezinye izinkolo

Inkhulumomphendvulwano yezinkolo ingachazwa njengezindlela ezimbili zokuxhumana noma ingxoxo phakathi kwabantu bezinkolo namasiko ahlukene ukuze kufinyelelwe emiphumeleni emihle efana nokusuka ekusoliseni nasekudidekeni kuya ekuqondeni nasekuqwashiseni noma kusuka kubutha kuya ebunganeni.

Ngonyaka ka-632 CE, uMuhammad(ukuthula makube kuyena) wamukela futhi wangenisa ethempelini lakhe lamaSulumane edolobheni laseMadina ithimba lamaKrestu elalivela eNajran (eYemen) lizofunda nge-Islam futhi lixoxe ngomehluko phakathi kwe-Islam nobuKristu.

UMuhammad(ukuthula makube kuyena) wabeka imihlahlandlela nezinhlonipho zokuxoxisana nokuphikisana nabanye, ngokususelwa enhloniphweni, ekuhlakanipheni, ekuqondaneni kanye nasemuseni. I-Quran ithi:

“Bizela (mema abantu) endleleni yeNkosi yakho ngobuhlakani nangesiyalo esihle. Futhi bonisana nabo ngendlela engcono kakhulu. INkosi yakho Yazi kakhulu ukuthi ubani owaduka endleleni yaYo futhi wathola (ukuthola) ukuholwa.” 

Quran, 16:125

“Futhi ningaphikisani nabantu beNcwadi (amaJuda namaKrestu) ngaphandle kwendlela engcono kakhulu ngaphandle kwalabo ababengabahlukumezi (abangenabulungiswa noma abeqa imingcele). Yithi (kubo): “Sikholelwa kulokho okwembulelwe kuthina nalokho okwembulelwe kuwena; uNkulunkulu wethu noNkulunkulu wenu munye, futhi sithobela Yena.” 

Quran, 29:46
I-Arabic calligraphy: "Abangcono kakhulu abantu yilabo abazuzisa abanye". Ibungazwe ngu-Hasan Çelebi.

Omar Mosque kanye Church of the Holy Sepulcher, Jerusalem

Edolobheni elidala iJerusalema, isibonelo esihle sokubekezelelana ngokwenkolo besikhona emakhulwini amaningi eminyaka. Kwaqala lapho umbusi wesibili ongumSulumane wombuso wamaSulumane uCaliph Omar Bin Al-Khattab ethatha iJerusalema (638 CE) ngokuthula ngaphandle kokuchitha ithonsi legazi. U-Omar ubemenywe nguMbhishobhi Omkhulu waseJerusalema, uSophronius, ukuba azothandaza eSontweni leSingcwaba Esingcwele. ISonto laziwa nangokuthi yiSonto Lovuko (Anastasis kuma-Eastern Orthodox Christians).

Yisiza sobuKristu esingcwele kunazo zonke emhlabeni. Ifaka phakathi iKalvari lapho amaKrestu akholelwa ukuthi uJesu wabethelwa esiphambanweni, kanye nethuna (ithuna) lapho angcwatshwa khona. Kube yindawo ebalulekile yokuhambela kusukela ngekhulu lesi-4, CE

Ngendlela ephawuleka kakhulu, u-Omar wenqaba ukuthandaza eSontweni, wathi: "Ukube ngangithandaze esontweni, ngabe kwathathwa amaSulumane njengesonto lamaSulumane".

U-Omar esikhundleni sakhe uthandaze amayadi ambalwa ngaphandle kwesonto. Isenzo sakhe siqinisekise ukuhlalisana ngokuthula phakathi kwamaSulumane nezinye izinkolo. Iqinisekise inkululeko yokukhonza kwabangewona amaSulumane ngaphansi kombuso wamaSulumane.

Kwakhiwa isonto lamaSulumane kuleyo ndawo lapho u-Omar athandaza khona ukukhumbula lo mlando (kamuva, wabizwa ngokuthi yi-Omar Mosque).

UCaliph Omar waphathisa ukugcinwa kweChurch of the Holy Sepulcher, ku-'Ubadah Ibn Al-Samit, umngane womprofethi uMuhammad(ukuthula makube kuyena) owaba ijaji lokuqala leMuslim eJerusalema. U-Ubadah wafa ngonyaka ka-658 CE futhi wangcwatshwa emathuneni “eSango Lomusa” ekhoneni eliseningizimu yodonga oluvale iNdawo Engcwele Engcwele. I-Sanctuary ihlanganisa iDome of the Rock kanye ne-Aqsa Mosque.

Isivumelwano sika-Omar

U-Omari wanika abantu baseJerusalema isivumelwano sokuthula nesivikelo esaziwa ngokuthi “iSivumelwano sika-Omari”. Ibekwe odongeni lwe-mosque amakhulu eminyaka futhi kuze kube manje.

EGameni lika (Nkulunkulu) uAllah, Onesihawu, Onesihawu Lesi isiqiniseko sokuthula nesivikelo esinikezwe inceku ka-Allah Omar kubantu base-Ilia' (Jerusalema). Wabanikeza isiqiniseko sokuvikeleka kwezimpilo zabo, impahla, amasonto kanye nabagulayo nabanempilo kanye nawo wonke umphakathi wawo wenkolo. Amasonto abo ngeke ahlalwe, abhidlizwe noma athathwe wonke noma ingxenye yawo. angeke baphoqelelwe enkolweni yabo futhi angeke kulimale noyedwa. Abantu base-Ilia bazokhokha intela (Jizya) njengoba kwenza izakhamuzi zasemadolobheni (futhi njengoba amaSulumane ekhokha intela efanayo (zakat)).

Ukuhweba kanye nezimiso zebhizinisi

UMuhammad(ukuthula makube kuyena) ugqugquzele ukuhweba nezentengiselwano ngendlela ehambelana neIslam lapho kungekho ukusebenzisana okungekho emthethweni, ukukhohlisa, ukukhwabanisa, ukuphatha yedwa nokuxhashazwa.

UMuhammad(ukuthula makube kuyena) wathi: “Noma ngubani okhohlisayo akekho phakathi kwethu” (okungukuthi phakathi kwamakholwa alungile). Ilandiswa ngu Muslim. Futhi wathi: “UNkulunkulu unika umusa waKhe kumuntu obekezelayo lapho ethenga, obekezelayo lapho ethengisa futhi ebekezelela lapho ecela amalungelo akhe.” 

(Isebenza kwabesilisa nabesifazane - Bukhari, 2076/16)

Ukuqamba amanga nokwephula isithembiso kuwukuzenzisa

UMuhammad wathi: “Noma ngubani onalezi (zici) ezine ezilandelayo uzoba ngumzenzisi kanti noma ngubani onazo uzoba nesici esisodwa sobuzenzisi aze ayeke:

1- Noma nini lapho ephathisiwe, uyakhaphela; 
2- Noma nini lapho ekhuluma, ukhuluma amanga;
3- Noma nini lapho enza isivumelwano, uyakhohlisa; 
4- Noma nini lapho exabana, uziphatha ngokungacabangi, ngokubi nangokuhlambalaza. ” 

Enye yezimakethe zaseMadina- isikhathi samanje

Ngokushesha nje lapho efika eMadinah, uMuhammad wayala ozakwabo ukuba bathenge isiqephu somhlaba bese bewunikezela ukuhweba mahhala. Abantu babevamise ukuthenga nokuthengisa kuyo ngaphandle kokukhokha imali ekhokhwayo noma inkokhiso yangokwezifiso. Bayibiza ngokuthi iManakha. 

I-Manakha ichaza indawo lapho amakamela ehlaliswa khona phansi ukuze akhiphe izimpahla ezithwelwe emhlane (ngokwezinjongo zohwebo).

Isithombe esilandelayo sibonisa udonga oluzungeze umhlaba owabelwa uMprofethi uMuhammad ukuze kuhwetshwe mahhala eminyakeni eyi-14 edlule.

Uthango lwaseManakha, isikhathi samanje
Isithombe sithathwe eGrand Sultan Qaboos Mosque, Sultanate of Oman.
I-Fine Islamic Architecture ibonakala ngophahla lwamapulangwe, i-Islamic
amakhothamo nemihlobiso yodonga.

Amanothi Okugcina

  1. Riyadh Al-Salihin (183/3), (245/2), Sahih Al-Bukhari (13).
  2. I-Riyadh Al-Salihin (121/5).
  3. I-Riyadh Al-Salihin (858/2).
  4. Sahih Al-Bukhari (11).
  5. Sahih Abu Dawood, Imam Ahmed kanye Trimithi.
  6. Riyadh Al-Salihin (862/1), Bukhari (598/10).
  7. Kokunye ukulandisa, uMprofethi uMuhammad wathi: “UJibril (uGabriel) waqhubeka engicebisa ukuthi ngiphathe umakhelwane kahle ngize ngicabange ukuthi umuntu uzokwenza umakhelwane wakhe indlalifa yakhe.”
  8. Riyadh Al-Salihin (1591/1), Sahih Al-Bukhari (6065).
  9. Riyadh Al-Salihin (1734/1) (1738/3).