fbpx

1: Ubungqina

Imbali ikugcinile ukubalasela nobuntu bentsebenziswano kaMuhammad nabanye abantu. Ubizo kunye neemfundiso zakhe zazakhikwe phezu kobudlelwane kunye nobuzalwana. Ubunzima babungenandawo kwimpatho yakhe.

U-John Adair

U-John Adair

UMbhali we “The Leadership of Muhammad”. USihlalo weZifundo zobuNkokheli kwiKholeji yaBasebenzi beNkqubo yeZizwe eziManyeneyo eTurin

“Ubunkokeli xa bujongwa ngaphezu kwesihlandlo esinye ebomini bukaMprofeti uMuhammad buhambelana nje kakuhle nenyaniso jikelele esiyaziyo malunga nobume kunye nezenzo zobunkokeli. Uya kuzigwebela ngokwakho ukuba uMuhammad usondele kangakanani kule njongo. "

U-William Montgomery Watt

UWilliam Montgomery

(1909 - 2006) Umbhali-mbali waseScottish kunye noNjingalwazi we-Emeritus kwisi-Arabhu kunye ne-Islamic Studies kwiYunivesithi yase-Edinburgh. Umbhali we "Muhammed in Mecca", Oxford 1953, iphe. 52,

Ukulungela kwakhe ukutshutshiswa ngenxa yeenkolelo zakhe, isimilo esiphakamileyo samadoda awayekholelwa kuye kwaye ejonge kuye njengenkokeli, kunye nobukhulu bempumelelo yakhe yokugqibela - zonke zithethelela ingqibelelo yakhe esisiseko. Akukho namnye kwababalaseleyo embalini ongaxatyiswanga kangako eNtshona njengoMuhammad.”

U-Mahatma Gandhi

U-Mahatma Gandhi

(1869 – 1948) Inkokheli yezopolitiko nezomoya neyombutho wenkululeko yamaNdiya

“Ndandifuna ukwazi oyena ubalaseleyo namhlanje onempembelelo (impembelelo elawulayo) engathandabuzekiyo kwiintliziyo zezigidi zoluntu. Ndaya ngoqiniseka ngakumbi ukuba yayingelokrele elazuza indawo yobuMuslim ngezo mini kwinkqubo yobomi. Yayibubulula obungqongqo, ukuzithoba ngokupheleleyo (ukuthobeka) koMprofeti uMuhammad, intlonipho (inkathalo egqithisileyo) kwizibhambathiso zakhe, ukuzinikela kwakhe ngamandla kubahlobo bakhe nakubalandeli bakhe, ukungoyiki kwakhe (ukungoyiki) kunye nokuthembela kwakhe ngokupheleleyo kuThixo nakubizo lwakhe. Xa nda ndivala umqulu wesibini (wencwadi ethetha ngobomi bakhe) ndazisola kuba kwakungasekho nto ishekileyo endandi noqhubekeka ukuyifunda ngobomi bakhe obubalaseleyo.”

U-Alphonse de Lamartine

U-Alphonse de Lamartine

(1790 – 1869) Imbongi yaseFransi, umbhali kunye nezopolitiko uHistoire De La Turquie, eParis 1854, Umqu. Ii, uP. 276-277,

“Isithandi sobulumko, isithethi, umpostile, ummisi-mthetho, igorha, umoyisi weengcamango, umvuseleli weemfundiso ezisengqiqweni, nonqulo olungenamifanekiso; umseki wezinkumkani zomhlaba ezingamashumi amabini kunye nobukumkani obunye bomoya. NguMuhammad lowo. Ngokubhekisele kuyo yonke imigangatho enokuthi kulinganiswe ngayo ubukhulu bomntu, singafane sibuze ukuba, ingaba ikhona na indoda engaphezulu kunaye? ”

U-William Durant

U-William Durant

(1885-1981) Umbhali-mbali waseMelika, isithandi sobulumko kunye nombhali we "The Story of Civilization", part 4, vol. 4, iphe. 25,

“Igama lakhe, elithetha ukuthi,“ odunyiswe kakhulu, ”lazibolekela kakuhle kwiziqendu ezithile zeBhayibhile ezixela kwangaphambili ngokuza kwakhe. UMuhammad akazange aziwe ngakubhala nto ngokunokwakhe. Ukungafundi kwakhe akuzange kumthintele ekufundeni iQuran eyeyona ncwadi idumileyo neliciko kwilwimi lwesiArabhu. ”

U-Johann Wolfgang Von Goethe

U-Johann Wolfgang Von Goethe

(1749 - 1832) Imbongi enkulu yaseYurophu ، Noten und Abhandlungen zum Weststlichen Dvan, WA I, 7, 32:

"Ungumprofeti hayi imbongi, yiyo loo nto iQuran yakhe kufuneka ibonwe njengoMthetho oyiNgcwele, hayi incwadi yomntu eyenzelwe imfundo okanye ukuzonwabisa." 

U-Leo Tolstoy

U-Leo Tolstoy

(1828 - 1910) Umbhali odumileyo waseRussia kunye nombhali wenoveli kunye noMlobi "weMfazwe noXolo":

“Akukho nthandabuzo ukuba uMprofeti uMuhammad ngomnye wabahlaziyi ababalaseleyo abasebenzela nzulu isiseko sentlalo. Kwanele kuye ukuba akhokele isizwe sonke ukuya ekukhanyeni kwenyaniso kwaye wasenza satyekela ngakumbi ekuzoleni naseluxolweni, kananjalo wasithintela ekuphalazeni igazi nasekunikeleni idini ngabantu. Wavula ngokubanzi kwilizwe lakhe isango lophuhliso kunye nenkcubeko. Esi sisenzo esihle esinokwenziwa ngumntu owomeleleyo kuphela kwaye indoda elolu hlobo ifanele ukuthathelwa ingqalelo ngembeko nangokubongwa. ”

U-Thomas Carlyle

U-Thomas Carlyle

(1795 - 1881) Umbhali-mbali waseScotland, ifilosofi kunye nombhali we "Amaqhawe kunye noNqulo lweHero kunye neHeroic kwimbali":

"Kanjani na indoda enye yodwa, ikwazi ukudibanisa izizwe ezilwayo kunye namaBedouin abhadulayo zibe sisizwe esinamandla nesiphucukileyo kwisithuba esingaphantsi kweminyaka engamashumi amabini." 

PhawulaUThomas Carlyle wenze amalinge okuzoba umfanekiso wophuhliso wobukrelekrele benqondo yomntu ngokusebenzisa abantu bembali njengo lungelelwaniso waze wanika uMprofeti u-Muhammad indawo ekhethekileyo kulencwadi phantsi kwesihloko esithi "Hero as a Prophet". Kwincwadi yakhe, uCarlyle wabhengeza ukuthanda kwakhe u-Muhammad njengentshatsheli yohlaziyo lwe-Hegelian .

U-Mfundisi u-Reginald Bosworth Smith

U-Mfundisi u-Reginald Bosworth Smith

(1839-1908) Umbhali we-Mohammad kunye ne-Mohammedanism, eLondon, ngo-1874, iphe. 9,

“Intloko yombuso kwakunye neCawa, wayenguCaesar noPope kwisiqu esinye; Kodwa, wayenguPope ngaphandle kwamabango kaPope, noCeasar ngaphandle kwemikhosi kaCeasar, ngaphandle komkhosi omileyo, ngaphandle konogada, ngaphandle kwebhotwe, ngaphandle kwengeniso elimiselweyo. Ukuba kukho nawuphi na umntu owayenelungelo lokuba athi ulawula ngoThixo ochanekileyo, yayinguMuhammad, kuba wayenamandla onke ngaphandle kwezixhobo kwaye ngaphandle kwenkxaso. Wayengakhathalelanga mandla olawulo. Ubulula bobomi bakhe babucala babuhambelana nobomi bakhe basesidlangalaleni. ” 

U-Maurice Bucaille

U-Maurice Bucaille

(1920-1998) Ugqirha waseFransi kunye nengcali kwi-gastroenterology. Ilungu loMbutho waseFrance wase-Egyptology. Umbhali “weBhayibhile, iQuran neNzululwazi”

“Inkolo yamaMuslim ifundisa ukuba uThixo unike umntu amandla okuqiqa, yiyo loo nto elindele ukuba umntu aziqiqe ngendlela ecwangcisekileyo. Ngombono wolwazi kwimihla kaMuhammad, akukholeleki ukuba iivesi zeQuran inokuba yayingumsebenzi womntu. Ukuhlolwa kweQuran ngenjongo yolwazi lwanamhlanje, kusikhokelela ekuqondeni isivumelwano phakathi kweQuran kunye neScience. ”